Qansheńgel
Qansheńgel
Júkteý 473
Án týraly

Sózi: Hamıtbek Musabaev Áni: Naǵashybaı Alpys

Án mátini

Faızolla dosym, asa qymbatty, Muń menen azap janyma batty. Ótpeli dáýir — ókinish ýy… Asaý ózendeı tolqyny qatty… Ózińe aıan ómirim, isim , Kórdim ǵoı beınet týǵan el úshin. Jabylǵan naqaq jalany oılasam, Ózegim kúıip, órtenedi ishim . Oısoqty bolyp qatty ǵoı basym, Kózimnen kól bop aqty ǵoı jasym, Sergeldeń keship, sarǵaıyp sanam, Tóbemnen týra tústi ǵoı jasyn. Kóbeıgen shaqta saqaldyń aǵy, Ketti ǵoı taıyp aǵańnyń baǵy. Temir qursaýly túrmege mynaý Tórtinshi ret men qamaldym taǵy. Ana sútimen aqyndyq daryp, Jyr jazyp edim, otyrmyn nalyp. «Halyq jaýy» bop qasiret shekken. Búginde endi mende bir ǵarip . Ezilip júrek, egilip júıe… Ózine-ózi bola almaı ıe. Enesi ólgen botadaı bozdap Ókinesiń kep ózegiń kúıip. Damyldap bir sát tabalmaı taǵat, Kettim dep ıapyr-aý, qaı jerden aǵat. Túsesiń oıǵa ıir de shıyr… Elestep kózge maqsat pen murat. Jegenim — jelim, ishkenim — iriń, Túsiner túbi halqym bir—pirim, Basty kiná bop taǵyldy-aý maǵan, Súıgenim týǵan ultymnyń tilin. Bolama sumdyq dál munan ótken, Stalın zańy shyqty ǵoı shekten. Jaýapty orynda bezbúırek jandar, Aıaýdy bilmes meırimsiz netken. Teginde bárin alǵan ǵoı tańdap, Qol qoıdyrady azaptap, zorlap, Senbeıdi aıtqan sózińe adal, Mazaq qylady tabalap, qorlap. Ilıch ketti tym erte sónip, Jańa zamandy ornatyp berip, Búgingi mynaý oırandy oı-hoı, Oralyp qaıta kórse ǵoı kelip. Kórse ǵoı shirkin, Ilıchtiń ózi, Tartylar edi-aý ár istiń tezi. Tunjyrap turǵan «murtty kósem», Qyldy ǵoı ábden halyqty mezi. Serpilip sonda ashylar tuman, Tyıylar jónsiz kúdik pen kúmán. Kesapat kúnder kelmeske ketip, Týady anyq nurly bir zaman. Qashanda bolsyn ádildik qymbat, Partıaǵa mende bolǵanmyn soldat. Qatemdi túzep, anyqtap joldy, Ilıchten tuńǵysh alǵanmyn mandat… Jasymda mynaý alpystan asqan, Nurtaıyp betten ajarym qashqan. Otyrmyn meń-zeń aıyp qabatyp, Týǵan halqyma atanyp dushpan. Syrqyrap jan-tán,syzdaıdy júrek, Elenbeı áste elge etken eńbek. Eńseńdi basyp, esińdi alǵan, Ashylar qashan bul qara túnek. Sońymnan ergen qýatty bir lek, Úrkerdeı shoǵyr keleatqan túıdek. Mirjaqyp, Sáken, Maǵjan men Muhtar, Bolsa eken aman,—dep tilek tilep. Atyram tańdy, batyram kúndi, Bar shyǵar jandar menen de muńdy. Qanshama azar berse de dattap, Moıyndamadym taǵylǵan mindi. Sezedi júrek… ajalym jaqyn, Ólmeıdi bosqa azamat aqyn. Ózińe dosym amanat jyrym, Bul jazǵan tegi eń sońǵy hatym. Otanǵa senem, halqyma senem, Aıtyńdar menen urpaqqa sálem. Jetkizer túbi elime baıtaq, Atymdy meniń aqsuńqar óleń. Aýysar urpaq ,almasar jyldar, Ýaqyt pen bizdiń jalǵasar jyrlar. Joıylmas elge etken eńbek, Egerde urpaq tabylsa qundar. Keledi alysyp aq penen qara, Qaıǵymen qýanysh, baq penen nala. Ejelden beri etýde osylaı. Jaǵa jyrtysyp, shyndyq pen jala. Jeńedi túbi ádilet biraq . Bolady anyq jaýap pen suraq . Ashylsa kózi basynan tunyp, Muhıtqa aınalar jylǵa men bulaq. Tanbaǵan bir sát súıýden halqyn, Sadýaqasov Smaǵul marqum. Goloshekın men Stalın bizdi. Túıyqqa tirep,—dep ótti ár kún. Uǵar ma aıtshy ǵalymdy nadan, Qajytty bizdi qan sheńgel zaman. Jatyrmyn tilep, Beıimbet, Sáken, Maǵjan men Muhtar bolsa dep aman. Shákárim — aǵam, Júsipbek — inim, Bireýi — aıym, bireýi — kúnim… Sekildi edi-aý. Opat bop ketti, Súıýden tanbaı halqy men elin. Ustaımyn mende solardyń jolyn, Ajal men apat—ońym men solym. Bolsa eger qatem, keshe gór elim, Kútkenim endi meniń de ólim. Saǵyntty meni súıikti meken, Túsime kirdi apam men kókem , 18 jylǵa sottalǵan edi-aý, Patshaǵa qarsy kúresken ákem. Merzimin ótep, qaıtqanda elge, Qarsy aldyq shyǵyp, jazıra belge. «Aqkólim saǵan jettim be shyn»—dep, Topyraqty súıdi jata qap jerge. Menide shyrmap saǵynysh sondaı, Aqkóldi oılap qumarym qanbaı, Otyrmyn dostym,erteńim maǵan, Syılaıdy eken taǵdyrdy qandaı. Aqkólde shirkin kózimdi jumsam, Bir tómpeshik bolyp sol jerde qalsam, Armanym joq qoı qabirimdi sonda, Qushaqtap tursa maı qara jýsan. Halyqpyz kúnshil, birligi osal, Bilimsiz, oısyz, tirligi nashar. Rý-rý bop shýyldap júrmiz, Ult bolmasaq, bereke nashar. «Qazaq emes, biz ejelden qyrǵyz, Atalyp solaı, jazylǵan elmiz. Sen kelip ony qazaq dep jazdyń, Deısiń oqýdy qazaqsha júrgiz. Oıladyń jaýlyq Sovetke ár kún, Mysaldar jazyp, dúrkin de dúrkin. Álippe jasap, «Til qural» qyldyń, Zorlap kirgizip arabtyń ǵarpin . Bitedi erteń dámiń men tuzyń, Búginnen bastap tirlikten bezin. Orysqa úılendiń, sebebin aıtsaq, Jekkóresiń sen qazaqtyń qyzyn. Ótirik pe aıtshy osynyń bári, Bolmaıdy endi qýlyǵyń dári. «Halyq jaýysyń» betin boıaǵan, Ómir súrmeısiń sen munan ári». Osylaı dep bir qanquıly qazaq , Basyma meniń tóndirdi tozaq. Dedim men oǵan bilgenińdi iste, Senderge endi bola alman mazaq. Súrdik qoı ómir qolaısyz shaqta, Tastaldyq janǵan qyp-qyzyl shoqqa Bir kezde saǵan amanat qylǵan, Muramdy jetkiz keler urpaqqa. Elý jyl óter, nemese ǵasyr...

Sen bolmasań
Sen bolmasań
Daıdıdaý
Daıdıdaý
Bıikke
Bıikke
Dúr qamshy
Dúr qamshy
Mereke
Mereke
ankui app
ankui.kz